Mati Unt - analüüs
kujunemisega. Eesti kirjanduse traditsiooni taustal võib siin näha kaht ilmset ning
oletatavasti taotluslikku paralleeli: esiteks pealkirjaline sarnasus ühe eesti kultuuriloo ja
hariduse põhjapaneva väljaandega - Vastne argimütoloogia/Vastne testament (1686); teiseks
oskarlutsulik ühiskonnakriitiku ning koolmeistri stiil, muheda rahvaliku kõrvaltvaataja
pajatused. Pealkirjas kajastub niisiis ambitsioonikas taotlus piibellikkusele - "globaalsele
teosele", eluõpetuslikkusele. Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada
oletusega, et jumalik mõõde on kaasajal tuhmunud ning tõde otsitaksegi argisel tasandil,
igapäevased nähtused on ülimaks mõõduks. Niisiis võib meie ajastu Piibel vabalt
olmetasandiga piirduda ja olla argikeeles edasi antud. Arginähtuste kirjeldamisel kasutab
Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole