1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed. Sõltuvalt filtrist eristatakse kuiva, märja või kombineeritud filtriga pihustuskambrid. Et pihustuskambrites toimub pidev õhu ära tõmme, siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul
paketi puhul määratakse uputusaeg igal konkreetsel juhul eraldi. SINESTO väike pindpinevus lubab tal tungida ka tiheda paketi keskosasse. Kõva lehtpuu (kask) töötlemisel on sobiv lahuse kontsentratsioon vähemalt 12% ja uputusaeg 15 minutit. Soovitav on teha laboris Sinesto sisalduse kontrollmääramisi. Lehtpuu puhul on võimalikud värvimuutused punaka tooni suunas. Pihustustöötlus saematerjalile. Pihustustöötluse puhul suunatakse materjal üksikute laudade kaupa läbi pihustuskambri. Piisava kontsentratsiooni määravad kasutatavad pihustid ning laudade liikumiskiirus. Sobib umbes 6-12% kontsentratsioon. Vajalik on seadistamise käigus teha laboris Sinesto sisalduse kontrollmääramisi. Uputustöötlus palkidele. Lahuse minimaalne kontsentratsioon on Eesti kliimas vähemalt 8%. Palkide käsitsi pihustamine. Käsitsi pihustamisel on minimaalne lahuse kontsentratsioon vähemalt 15% või. Mida siledam on palgi pind, seda tugevam olgu lahus