Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutatakse ühikut ppm; ruumala %. ppm (parts per million) 1 osa 1000000 (106) osa kohta; 10-6 osa gaasi 1 õhu osa kohta. ppb (parts per billion) 1 osa 109 osa kohta; 10--9 osa gaasi 1 õhu osa kohta. Saasteainete kontsentratsioone õhus mõõdetakse sageli µg/m3. Õhu aerosooli mõiste Aerosool- pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk; pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed. (1 nm ... 0,1 mm; püsivamad suurused 0,1-10 µm). Osakeste jaotus suuruse järgi, nimetamine ja tähistamine. 1. Osakeste jaotus suuruse järgi: 2. Osakeste tähistus: 3. Osakeste nimetamine: Gaaside lahustumine vees, Henry seadus, Henry konstant, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist ja rõhust. Gaaside lahustumine vees on tasakaal atmosfääriõhu ja vee vahel.
hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid
a Kolloidid ehk pihused on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Olgu ka kohe märgitud, et kolloidid (kolloidosakesed) on liiga väikesed selleks, et neid mikroskoobis näha, kuid reeglina piisavalt suured, et hajutada valgust. (ainet, mis pihustununa ühtlaselt jaotub teises aines(disperssne), nimetatakse PIHUSFAASIKS. Ainet, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub, nimetatakse PIHUSKESKKONNAKS). b Looduses on kolloidlahused kõikjal – kolloidlahused on praktiliselt kõik elusorganismides olevad vedelikud, ka suur osa looduses olevaid lahuseid jne. (nt Merevees on suur osa materjalist kolloididena.)Kolloidlahused võivad esineda soolidena ja geelidena (tarretena). Viimastel on mõningaid tahkete ainete omadusi. c Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate
annaabi.ee 
