kangutada. Nii saab karbielanik vigastada ja hukkub. Seejuures on enamik karpidest ju ilma pärlita. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud veel reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Pärlid ise üle saja aasta vastu ei pea. Nad lihtsalt tuhmuvad ja hakkavad tasapisi lagunema. Ebapärlikarpide kudemisaeg on juulis - augustis. Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks. Neid nimetatakse pihtvastseteks. Pihtvastsed on väga väikesed ning välimuselt meenutavad nad natuke täiskasvanud karpe. Oma arengu teises faasis kinnituvad vastsed kalade lõpuste külge ning saavad nii priiküüdi uude elukohta. Viimastel aastatel on püütud ebapärlikarpe meie jõgedesse taasasustada. Kuid siiani pole see märkimisväärseid tulemusi andnud. Kui kaoks jõgede reostus, siis asuksid sinna ka ebapärlikarbid. Elame - näeme.
Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37. Kuuluvad erinevasse alamklassi. Rändkarbid võivad elada kinnitunult jõekarbil. Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes.Võivad jala abil edasi liikuda. 38. vt küsimus 34 39. Rõngussidel on iseloomuli lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria aga limmused on lülistumata. Limmustel on tsöloom maandunud südamepaunaks aga rõngussidel on igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber