TORI RAHVARÕIVAD
Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981).
Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit
plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast
Pärnumaalt (ERM 2375). Omandamise ajal, 1911.a, anti selle vanuseks
120130 aastat (Manninen 1927: 274).
Pihtkuub ehk pikkkuub
Pihtkuub tehti enamasti täisvillasest riidest. Poolvillane kuub oli
vaesuse tunnus. Kangas oli harilikult toimne, harvemini labane.
Pihtkuube kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal, et
"kasukat kokku hoida". Pihtkuub pidi seljas olema nii kirikusse minnes
kui ka külla minnes (olgu talv või suvi). Vanema põlve juttude järgi on
teada, et vaderitel pidid ristimise aegu pihtkuued seljas olema; samuti
kandsid pulma ametimehed terve pulmaaja seda rõivast. Niisiis võib
öelda, et pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas (Manninen 1927 : 167
169).
Kuni 19.saj. oli nii meeste kui naiste pihtkuub sama lõikega. Naiste
annaabi.ee 
