Soome-ugri rahvakultuur
Riietesse on sulandunud nii ida kui lääne rõivakultuuri
aineseid. Meeste, eriti karjuste praktiline rõivastus säilitas idamaise stiili, milleks on särkide, pükste ja keepide sirge
lõige. Kaunistamata keebid olid talupoegade ja karjuste argine ülerõivas 19. sajandini. Szr tähendab paksu, vanutatud
vildist valmistatud ja värvilt sageli halli keepi. Keepe hakati kaunistama Lääne-Ungaris 18. sajandi lõpust alates.
Kaunistuste eeskujuks oli türgi siidtikand. Tikitud pihtkasukad, kasukad ja vestid kuulusid talupoegade rõivastusse.
Aadlike keebid võisid olla kaunistatud lillemustriliste kangastikanditega. Rohkete kaunistustega keebil oli sümboolne
tähendus. Noormees võis kosja minna alles siis, kui ta oli hankinud endale kallihinnalise keebi. See oli peigmehel
seljas ka laulatusel. Alates 1880. aastatest loobusid talupojad keebi kasutamisest. Keep muutus eeskätt karjuste
ametirõivaks ja püsis sellena II maailmasõjani. Aadlikud kandsid keepi 19
annaabi.ee 
