Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
Näiteks otsus näidata Antoine’i ülekuulamisel
enne internaati saatmist vaid poissi ja jätta küsimusi esitav psühholoog kaadritaguseks
on minu arust väga leidlik ja mõjuv. Tegemist oli ju episoodiga, kus Antoine’i
käitumine esmakordselt sügavamat põhjendust sai, kui poiss rääkis, kuidas ta oli pealt
kuulnud vestlust, et ta on tegelikult vallaslaps ja ema tahtis aborti teha, enne kui
vanaema ta ümber veenas. Selline režiiline lahendus jättis rohkem pihtiva mulje ning
võimaldas rohkem keskenduda peategelasele kohas, kus seda kõige rohkem tegema
peaks. Positiivselt on mällu sööbinud ka katuselt filmitud kehalise kasvatuse stseen
Pariisi reaalse keskkonna keskmes ja loomulikult viimased pikad jälitavad kaadrid äsja
internaadist põgenenud Antoine’ist. Olen ka arvamusel, et tema jõudmine mere äärde ja
see viimane kurikuulus stoppkaader ei oleks pooltki nii mõjuvõimas, kui film poleks
alanud Pariisi urbanistlike vaadetega