Sookurg
ja toitumispaikades. Ööbimist häirivad kõige rohkem sügisene veelinnujaht marjulised,
kalamehed ning paadiliiklus. Toitumist põldudel häirivad liiklus ja põlluharimistööd.
Häirimine esineb tihti, kuid linnud on võimelised kiiresti ümber paiknema ning turvalisemad
ööbimis- ning toitumiskohad otsima. [ 4 ]
Kuigi sookurg oli varem ihaldatud jahisaak, ei ole neid peale kaitse alla võtmist 1958. aastast
eriti salakütitud. On vaid mõned teated juhuslikust pihtasaamisest. Munade kauplemise juhte
pole ka Eestis seni avastatud. [ 4 ]
Sookureuuringute ajalugu ja tänapäev
Eesti linnu-uurijad on sookurgi jälginud juba üle sajandi. Esmalt hakati üles märkima sügis-
ning kevadrännet. Seda on tehtud juba aastast 1866. Sookure uurimisvaldkonda võib pidada
kõige pikaajalisemaks, mis kestab tänini. Esimene ülevaade sookure rändest Eestis ilmus
1955. aastal. Töö koostati Eesti loodusuurijate seltsi poolt. Uus ajakäik sookureuuringus tuli
1990