Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine
Kokku võivad sulada ka mõistatamisvormel ja tekst. Taolisi poeetilisi mõistatamisvormeleid on kolm pesakonda: 1) mõlle-algulised (mõlle-rõlle ~ -rõlla ~ -rille ~ -ralle ~ -ralli jts. ning mõlleri(da ~ -ga) ja mõllerpuu): Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad (vokk); Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul (kirju tekk); 2) mõõl(d)u ja mõõr(d)u (ka miilu ~ maalu ~ mõõri vmt.): Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (lapsehäll); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehtse metsa, läbi alta harva metsa (lambarauad); Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve rootu (pastlapael); 3) mõn- või mun-algulised vormelid, nt. mõnne-sõnne, munnad-sunnad, mõnnerpuu jts., valdavalt mõistatuses pajaahelate kohta, nt
annaabi.ee 
