MIDA VÕÕRALE ÜTLEB see põllukivi mida võõrale ütleb see pedakarivi mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad kus talupoeglik mõtlemislaad. 4 Kodumaa Ellen Niit Kõrge kuusk mu läve ees on mu kodumaa. Juuripidi minu sees on mu koduma. Kase vari rohu peal on mu kodumaa. Salamärgid tohu peal on mu kodumaa. Pihlamarjad pihlapuus on mu kodumaa. Mõrkjas maitse neist mu suus on mu kodumaa. Põhjarannik Kersti Merilaas Rannik kui hüppel rünnakuhoos, manner ja meri siin sülitsi koos. Kivine kallas, rind tuultele valla, rahne ja rähka siit virutab alla. Vood aga vastasel haarates jalust, purenevad, järavad kaldaalust. 5 Seiske! Siit edasi kumbki ei saa: võimas on meri,
asetusele. Selles kogus mängib autor ka sõna mitmetähenduslikkuse ehk homonüümiaga. Leidub ka limerikke (inglise 5-realine nalja- ja nonsenssluuletus), harilikult lähtub mingi koha- või isikunime riimimisest. Laaban on koostanud ka ,,Rroosi Selaviste sõnastiku" Kalju Lepik 1920- 1999 Sündis Koerus. Lapsepõlvekodu juures kasvasid kaks suurt pihlakat- pihlamarjad on Lepiku luules sageli esinev motiiv. Haridustee: 1. Tartu Kaubanduskeskkool (alates 1935) 2. Tartu Ülikool (ajalugu & arheoloogia; jäi pooleli seoses mobilisat- siooniga sõjaväkke) 1940. aastast alates kuulus rühmitusse ,,Tuulisui". 1944. aastal põgenes Rootsi, kus alguses oli köögitööline, hiljem töötas raamatupidajana. Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide liige.
annaabi.ee 
