ulatuses, mida me ei oska prognoosida. See on üldse kõige suurem projekt, mida iial Eesti NSV rahvamajanduses on kaalutud." Viimast võimalust fosforiidisõjas edu saavutada nägi N Liidu Väetistetööstuse Ministeerium 1988. a esimesel poolel taas Toolses ja klammerdus sealsete fosforiitide külge. Kuid diktüoneemakilda keeruka hingeelu õigeaegne ja põhjalik uurimine akadeemik E. Lippmaa juhitud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadurite E. Maremäe ja A.-T. Pihlaku poolt võttis väetistetootjatelt ka selle võimaluse. Fosforiidisõda viidi võiduka lõpuni 1988. aasta 6. detsembril, Eesti NSV Ülemnõukogu üheteistkümnenda koosseisu üheksandal istungjärgul. Sel päeval vastu võetud otsuse ,,Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesto NSV-s" punkt 8 sätestab: ,,Nõustuda Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja
Elvas oli registreeritud alguperioodil 6 sõiduautot ja 4 veoautot, linnaks saamisel vastavad arvud 40 ja 26. Elvas töötasid ajalehed: „Elva elu“(aasta maksis vaid 1.20 krooni) ja „Elva tulevik“. Linnal oli enda telefonijaam, millel oli ligi 200 klienti. Elvas asus Praksi trükikoda, siin töötas veel rahukohtunik ja politseijaoskond. Suviti niisutas tänavaid spetsiaalne paakauto. Selline oli Elva alevi perioodil. ( Kärner lk 45) Lisad: Kodanik Ellen Pihlaku mälestusi Elvast: 1. Milliseid eredamaid juhtivaid isikuid mäletate 30-ndate aastate Elvast? Mäletan, et Elva Alevi10-dal juubelil oli Juhan Sepp linnapea, ning istutas tamme, mille juures ütles: „Mes oli meil enne…mets ja raba, aga mis on meil nüüd…ojola ja torn“ Alevivanem oli vahepeal Sepp, siis jälle Telling, enne 1930-dat oli siin Herilane(Ereline). Siis oli siin veel Lell ja siis vist jälle Telling… Linnasekretärid olid Lahas… 2
annaabi.ee 
