Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Et pihlakate mõru maitse segab nende nautimist, siis on inimesed aegade jooksul leiutanud
mitmeid viise, kuidas sellest vabaneda. Kõige lihtsam on lasta viljadel läbi külmuda. Et
pihlakad on suupärased ka lindudele, siis kaovad nad esimeste külmade tulekul kiiresti
suleliste nokka.
Teiseks võimaluseks on marjade leotamine külmas vees või ülekallamine keeva veega. Mõru
maitse vastu aitab ka marjade keetmine nõrgalt soolases vees. Talulapsed küpsetasid vanasti
pihlakakobaraid kas lõkketule kohal või ahjus seni, kuni kuumus lõi viljadesse praod.
Küpsenud marjad kaotasid kibeda maitse, kuid muutusid jahuseks.
Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit,
kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud
viljadest saab keeta ka teed.
4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas.
Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel)