A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kui nägin aga teid nende härrade seltskonnas, siis langesin uue eksituse ohvriks: arvasin,
et olete raskesti haige.»
Mõlemad musta riietatud mehed, kes mõistsid dArtag-nani kavatsust, heitsid talle
peaaegu ähvardava pilgu. D'Artagnan ei lasknud ennast sellest aga sugugi häirida.
«Võib-olla ma segan teid, kallis Aramis,» jätkas d'Artagnan, «sest otsustades selle
järgi, mis ma näen, kaldun ima arvama, et te pihite nendele härradele.»
Aramis punastas vaevumärgatavalt.
«Te arvate, et segate mind? Ei, otse vastupidi, kallis sõber, vannun seda. Mu sõnade
tõenduseks lubage mul avaldada oma rõõmu selle üle, et olete elus ja terve.»
«Oh, lõpuks ometi!» mõtles d'Artagnan. «Asi ei ole veel kõige hullem.»
«See härra siin on minu sõber,» jätkas Aramis liigutatult kahe vaimuliku poole
pöördudes ja käega dArtagnanile osutades. «Ta pääses suurest hädaohust.»