Hetkel on kiriku ja religiooni roll ühiskonnas hääbumas. Inimesed ei huvitu enam niiväga kirikust ja elavad oma põhimõttete järgi. Aadlike jaoks oli aga usk väga tähtis ja usupõhimõttete järgi elati ka oma elu. Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada. Aadlid ostsid selleks indulgentse ja pihtisid , tänapäeval ka pihitakse aga andestus saadakse pigem kahetsemise ja heategusi tehes . Muutused moraaliväärtusdes on toimunud enamus ühiskonna valdkondades. Suhtumine sütta, haridusse , truudusesse, naiste rolli ühiskonnas ja religioonis. Siiski on säilinu mitmete sajandite väitel mõned ühised arusaama.
Remarkides kirjeldatut dialoogis üle ei räägita. o Diskrepants (RD). Sõnad ja tegevus lähevad lahku, repliigid ja remark räägivad üksteisele vastu. See suhe esineb suhteliselt harva. Inimesekujutuse eripära draamas: · Tegelane on teose mootor tema veab etendust · Tegelane esitatakse kontsentreeritult ei elata sisse sellesse · Siseelu kujutamine komplitseeritud o Sõna - dialoog ja monoloogid, milles avaldatakse oma tundeid, pihitakse salajasi mõtteid, sõnastatakse läbielamusi jne. Üsna tavalised on kuuldavad mõtisklused, mis määratud usaldusisikule või otse publikule o Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. o Teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: värvid, helid, muusika jne. · Tegelane peab andma näitlejale mänguvõimalusi erinevad kõne ja käitumisregistrid