Hobune
kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad.
HEA KEHAEHITUS
Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis
öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid
erinevate kehaosade jaoks.
HOBUSE KEHA ESIOTS
Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused
kehaosad asetsevad ratsanikust eespool. Kaela asend on oluline nii takistussõidu-
kui ka koolisõiduhobustel.
Pihajoon peaks olema längus ja vabalt langev. Rindkere ei tohiks olla liiga väike,
kuna see võib tähendada, et hobune on nõrk ning võib takistuste ületamisel neid
riivata ja ennast kriimustada.
KEHA
Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub.
Hobune peaks olema vöökohalt sügav ja lai, et jätkuks ruumi paljudele rindkeres
olevatele organitele. Selg peab olema lühike ja veatu ning mitte liiga kumer.
HOBUSE TAGAVEERANDID