Sapikivitõve puhul tekivad sapipõide sapist moodustunud kivid. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Nende ainete sadestumisest moodustuvad sapikivid. Esineb erineva koostisega sapikive. Suurem osa neist on kolesteroolkivid või segakivid. Vähem esineb bilirubiin- ehk pigmentkive. Sapikivide suurus on väga erinev, ulatudes mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini, võib tekkida ainult üks suur kivi või väga palju pisikesi kive. Sapikivide tekkimist põhjustab kolesterooli või bilirubiini hulga tõus sapis ja ka sapipõie tühjenemise häirumine, mille tõttu sapp kontsenreerub. Seda soodustavad ülekaal, naissugu (naistel on sapikive 2-3 korda sagedamini kui meestel), vanus (vanematel inimestel sagedamini), östrogeenid e. naissuguhormoonid (rasedus,
kolangiidi näol. Sapikoolik on mööduv valuepisood, mis on tingitud sapikivi liikumisest läbi sapiteid. Äge kalkuloosne koletsüstiit on sapikivitõvest tingitud sapipõie põletik. Koledohholitiaas on sapikivide peetumine ühissapijuhas. Äge kalkuloosne kolangiit on sapikividest tingitud ühissapijuha ja sapiteede põletik. Riskifaktorid: Kolesteroolikivide puhul FFFF tetraad. Fat ülekaal, Forty vanus >40, Female naissugu, Fertile rasedus, anamneesis sünnitamine. Pigmentkive esineb rohkem asiaatidel, kroonilise hemolüüsi, sapiteede infektsioonide ja GI anomaaliate (bypass, Crohni tõbi, peensoole resektsioon, tsüstiline fibroos) puhul. Kiire massivne kaalukaotus suurendab oluliselt kolelitiaasi riski (nt bariaatrilise lõikuse järel). Diagnoos: Kliiniliselt sapikivitõve iseloomustavad valu ülakõhus või paremal roidekaare all, mis kiirgab paremale selga, iiveldus/oksendamine, palavik (kolangiit, koletsüstiit), ikterus (sapistaasi korral), sokk.
annaabi.ee 
