Kasvajad
Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine
ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine.
(Bogovski jt 1989.)
Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle
kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda
koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.)
MELANOOM
Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha
melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.)
Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks
nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka
olemasolevast sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav, muutuv pigmendilaik. Oluline
on teada, milline on tavaline sünnimärk ehk neevus ja milline võib kasvada melanoomiks.
annaabi.ee 
