UVB-kiired (UVB - kiired 290-320 nm) toimel tekib melanotsüütide proliferatsioon nii riietega kaetud kui ka katmata kehaosadel. Pigmenteerumisprotsessis eristatakse 2 faasi: 4 1. Vahetu naha tumenemine (kiire päevitusfaas) 2. Hiline päevitusreaktsioon Vahetu naha tumenemine tekib mõne sekundi jooksul UVA (UVA-kiired 320-400 nm) ja nähtava valguse toimel ning kestab mõnest minutist mõne tunnini. On enam märgatav rohkem pigmenteerinud nahaga inimestel. Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige intensiivsem 4-10 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi 30 päeva, s.o. epidermise uuenemiseks vajalik aeg, v.a. väike osa, mis jääb eluks ajaks. (Kaur 1999: 8) LASTELE Nahk on meie kõige suurem elund. Nahk katab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja. Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõige õhem on meie nahk laugudel ja kõige paksem jalataldadel.
Neuraaltorust punguvad silmavesiikulid, mis on ühenduses vaheajuga. Silmavesiikul indutseerib läätseplakoodi tekke kindlast pinnaektodermi osast. Silmavesiikul sopistub sisse (tekib kausjas silmasüvend) ja läätseplakoodist tekib läätsevesiikul, millest tekib lääts. Optilisest vesiikulist (kausjast silmasüvendist) moodustub 2 võrkkesta kihti: sisemine on neuraalne võrkkest ja välimises kihis on pigmenteerinud rakud. Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermist sarvkesta tekke. Geen Pax6 määrab, millisest koest areneb silm. Regulatsioonil osalevad geen Pax6 ja valk Shh. Pax6 on oluline vesiikuli ja läätse tekkeks. Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni, takistades silma teket igale poole. Shh osaleb silma moodustavate struktuuride löömisel kaheks ehk siis tagab, et moodustuks 2 silma. Kui liiga palju Shh, siis ei arene silma
annaabi.ee 
