Algloomad e. protistid
koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal
ränivetika liigil on unikaalne ränipantser, siis kasutatakse seda liikide eristamiseks.
Pruunvetikad 1500 liiki, teadaolevalt elavad kõik merevees. Mõned pruunvetikad
võivad kasvada kuni 60m pikkuseks ja kaaluda ligi 300kg. Suudavad fotosünteesida
20-30m sügavusel vee all. Värvus tuleneb neis sisalduvast pigmendist
fukoksantiinist, sisaldavad ka muid pigmenete (klorofülle) ja joodi.
Punavetikad 5000 liiki, enamik neist kasvab soolases vees, kuni 200m sügavusel.
(sügavamal kui teised vetikarühmad) Magevees ja maismaal esineb umbes 150 liiki
punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased,
sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad
fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida
kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis.
annaabi.ee 
