Liiv Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümikset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine: Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra
plekivabad. Kasutatakse puidust mänguasjade, toidunõude, hoiutarvikute katmiseks. 8 Vesipeitsi puudused: kuivab aeglaselt ning imendub kehvasti õlisesse ja vaigusesse puitu; võib anda laigulise pinna; võib päikese käes kahvatuks pleekida; vesipeitsi mõjul võib okaspuu süü kergesti punduda. Akrüülpeitsid Kõige uuem peitside põlvkond põhineb akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendikihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ning on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpuidu peitsimiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Peitsi pealekandmiseks kasuta kvaliteetset pintslit, mohääriga kaetud värvipatja, mitteabrasiivset poleerimispatja või pehmet riidetükki. Kanna kummikindaid. Katseta võimalikke toonivariante proovitüki peal. Proovitükk peab olema sama