Metsade sääst
aastal oli Eestis
teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi
esimesel poolel.
Puutõrva on Eestis sajandeid aetud ja kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel.
Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva
kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide
taldu, et neid vastupidavamaks muuta. Lahtisel lõkkel tõrva keetes saadi sellest pigi.
Pigi oli vaja lõngast pigitraadi valmistamiseks. Viimasega õmmeldi nahkesemeid,
jalatseid, hobuseriistu (Viires, 1975).
Tõrv oli üle maa tuntud kui ravivahend. Näiteks kirjeldas 1870. aastal sündinud
saarlane Andrei Jannu niisugust tõrva kasutamist järgmiselt. Tõrva pandi haudunud
varvaste vahele, külmast ohetama läinud või sügelistest kahjustatud nahale
(Toomesalu,1969).
Kõige enam kasutati tõrva rannikualadel. Tõrvaga immutati laevu ja paate, samuti
köisi ja kalavõrke, et nad paremini vastu peaks