Emotsioonide mõju inimese tervisele
on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada.
6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused
Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees.
Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid
üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad,
pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha
sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel
hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud
ja ta süda enam ei löönud. Infarkt.
Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense
taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb
inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus,
mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise
pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia