JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
merikajakapritsmeks. Aga kiiruses peitus jõud, see rõkkas liikumisrõõmust, - kiiruses oli puhas ilu!
Tuhande jala kõrgusel püüdis ta pidurdada, - tiivaotste vingudes ja plaksudes rängast survest, paat ja
kajakaparv meteoriitidena vastu tormamas, otse risti ta teele. Ta ei suutnud peatuda, sest veel ei osanud
ta sellises hoos pikeest välja tulla.
Kokkupõrge aga tähendanuks kindlat surma.
Ja nii ta siis pigistaski silmad kinni.
Ja tollel hommikul see juhtus, just pärast päikesetõusu, -Jonathan Livingston prahvatas otse
HOMMIKUEINE PARVE südamikust läbi; kihutades kui kuul. Endal õhuvoolu möirgest ja tiivaotste
vingumisest silmad kinni pigistatud. Aga ÕNNE KAJAKAS muigas korraks ta üle ja kõik jäid terve nahaga.
Piisas vaid ühest tahtmatust nokaliigutusest taeva suunas, see viskas teda pikka üleskaarde, sumbutas
kiiruse poole võrra