Alfred Adleri referaat
ta olla vägagi sisukas ja viljakas.
Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks
on sel sõnal eesti keeles küll kaunis halvamaiguline kõla, kuid igaüks, kes
Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks
sõjanuiaks, millega eksinud inimkonda nuhelda. Vastupidi, Adler ei püüa
kusagil seda alaväärsustunnet kinnistada või kinnisideena peale suruda.
Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid
täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest
käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda
leida teid ja (enese)kasvatusviise, mis aitaksid inimesel vältida
kapseldumist alaväärsustunnetega seotud tumedate kujutluste nõiaringi.
Peamiseks teeks inimese aitamisel on Adleri arvates tema ühiskonnatunne,
«sotsiaalsete instinktide» arendamine. Ühiskonnatundes näeb Adler
annaabi.ee 
