Evolutsioon: usk, Darwin
aktsepteerida tõsiasja, et uurimismeetodid ja paleontoloogilise materjali (fossiilide) leidmise
suurem ehk väiksem pidetus on õigustuseks liigi kontseptsiooni käsitluse omapäradele selle
distsipliini puhul.
Nii makro- kui mikrotasemel paistab valdavaks tendentsiks olevat printsiip, mille kohaselt kord
juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele. Selle
üldreegli kõrval on siiski ilmselt ka juhte, kus erinevused hakkavad pigemn taanduma. On
näiteks selgeid näiteid lindude puhul, kus piisavalt ulatusliku geograafilise areaali juures on
püsiv "hall ala", kus toimub kahe alamliigi pidev segunemine, mis vaevalt et laseb erinevustel
süveneda. Ja kui näitena võtta inimkond, siis meie puhul näikse olevat kogunisti vastupidine
tendents. Põhjus on sealjuures ilmne. Meie liigi teoreetiliselt arvutatud pikaajalise effektiivse
populatsiooni suurus oli väga väike (10000 ?)