Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
käsitletakse põlluharimist, laste kasvatamist, joomist, ebausku, kuritegevust jm. Kui
talumees kurdab pastorile, et lapsed on sõnakuulmatud, siis soovitab pastor rohkem
usklikkust ja vagadust. Manitsetakse, et lapsi saadetaks kooli ja õpetataks vaimulikke
raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195)
8
Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule
võõraks, aitas pietistude tegevus objektiivselt kaasa rahvahariduse edendamisele. Kirik
hakkas pietismi mõjul Põhjasõja järel rahva õpetamisele jälle rohkem tähelepanu
osutama. H. Gutsleffi tõlgitud ja mitmes trükis ilmunud “Jummala Nou Innimesse
iggawessest önnistusest” kujunes otsekui pietistliku õpetuse käsiraamatuks. (Eisen 1989.
lk. 195)
1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus (radikaalne
pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud
annaabi.ee 
