12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused
ülikoolides. Sellest tingituna kujunesid kultuurisidemed Saksamaaga märkimisväärselt
tihedaks. Nii jõudis 1720.aastail Baltimaade kirikusse Saksamaalt alguse saanud usuvool –
pietism. Pietistid rõhutasid vagadust ja usulist „ärkamist“ ning pidasid moraliseerivaid jutlusi
kombelõtvuse ja ebausu vastu. Eestis avaldus pietism vennastekoguduste liikumisena. See
levis laialdaselt ja võeti talurahva seas kiiresti omaks. Pietismil oli eestlaste eneseteadvuse
kujundamisel suur tähtsus. Koguduse sisekorra järgi oli kõikidel liikmetel, sõltumata
jõukusest või seisuset õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada – isegi trükisõnas. Niisuguseid
eneseteostamise võimalusi eesti talupojal varem ei olnud.
Pisut hiljem, 18.sajandi teisel poolel astus pietismi kui vagatsev-tundelise usuvoolu kõrvale
vastandsuunaline nähtus – ratsionalism. Selle kutsusid esile Euroopas levinud
valgustusideed
annaabi.ee 
