EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL
Sellest üldisest pildist
erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927).
Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi
luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli
ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis.
Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli
1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud
luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu
kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke
kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb
annaabi.ee 
