Giuseppe Verdi
Kahjuks ei näinud
Vincenzo Lavigna oma ennustuse täideminekut. Ta suri 1836. a. Milaanos veedetud aastail oli
Verdi kujunemises kahepoolne tähtsus. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia
kultuurilis-poliitilise liikumise (Risorgimento) agar pooldaja.
Ferdinando Provesi ja juba lapsena haiglase õe surm muutsid noore komponisti elukulgu
õige tunduvalt. Ta pöördus 1835. a. Bussetosse tagasi, et Provesi ametikohale asudes "Monte di
Pietalt" saadud toetust tasa teenida. Siin aga ootasid uued ebameeldivused. Kuna aastatega
väljakujunenud tavade kohaselt filharmooniaühingu direktor üheaegselt ka kirikuorganisti
kohuseid täitis, pidasid "Monte di Pieta" ja filharmooniaühingu juhatus Verdit Provesi
järeltulijaks. Linna klerikaalseil, eesrindlikke haritlasi vihkavail ringkondadel aga oli selles
suhtes eriarvamus. Umbusk vabamõtlejana tuntud ja paatrite vastu salvavaid epigramme