Giuseppe Verdi
täieõiguslike peremeestena tundma pidid. Ja kui talle endale, maailmakuulsale heliloojale,
viimne tund kätte jõudis, siis tahtis ka tema, ausalt tööd rühmanud muusik, oma rahu just siit
leida.
"Casa di riposole", mida rahvasuus "Casa Verdiks" nimetama hakati, pärandas Verdi
suure varanduse, ooperite surmajärgsest esitamisest saadud viiekümne aasta tulud,
lapsepõlvespineti ja klaveri. Soliidsed summad läksid Villanova hospidalile, Busseto "Monte di
Pietale", kust helilooja kunagi ammu oma nigela, ent ometi nii vajaliku stipendiumi sai,
lastekodudele ja mitmetele teistele asutustele. Ka Sant' Agata töömehi ta ei unustanud. Igaühele
neist anti 1000 kuni 4000, kõige vanemale koguni 10 000 liiri suurune summa, kusjuures
maestro ainsaks sooviks oli, et maja ja aed hoitaks endiselt heas korras. Kaigi korralduste
täitmise kontrollimine lasus Verdide kasutütre helilooja kauge sugulase Maria Verdi Carrara
õlgadel.