Varane ooper
Samuti on põhjust väita, et just ,,Idomeneo"
avas Mozarti küpse ooperiloomingu: ,,Idomeneole" järgnesid ,,Haaremirööv", ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Così
fan tutte", ,,Tituse halastus", ,,Võluflööt". Pikaks ajaks varjutasid need ooperid oma tähenduselt ,,Idomeneo" ning õieti
alles 1970.-1980. aastatel tõusis uus huvi ,,Idomeneo" vastu nii uurijate kui ka interpreetide ringis. Eriti värskelt ja
jõuliselt mõjusid lavastaja ja kunstniku Jean-Pierrre Ponnelle'i lavastused Zürichis (1980) ja Viinis (1981), mida
dirigeeris Nikolaus Harnoncourt. Selle ühistöö alusel valminud helisalvestus jõudis koos Harnoncourti tulihingelise
saatesõnaga maailma eri nurkadesse ning hakkas muutma Mozarti ooperite kogupilti ka laiema kuulajaskonna jaoks.
Ent ka Mozarti eluloos tähistab ,,Idomeneo" omamoodi pöördepunkti. Pärast ooperi edukat esietendust Münchenis oli
annaabi.ee 
