"pierrat" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kaks skolaari süüalusele järgnenud), «ta pea jagab sama vähe kui karpi pistetud sitikal!» Metsik naer puhkes rahva seas, kui nähti Quasimodo paljast küüru, ta kaamelirinda, ta muhklikke ja karvaseid õlgu. Selle lõbusa tuju ajal ronis platvormile jässakas ja jõhkra näoga mees, kelle kuuel oli linnavapi kujutis, ja asus süüaluse kõrvale. Ta nimi hakkas kohe pealtvaatajate hulgas ringi käima. See oli Pierrat Tor-terue, Chätelet' vannutatud piinameister. Kõigepealt pani ta platvormi nurgale musta liivakella, mille ülemine kapsel oli täis punast liiva, mis sealt alumisse kapslisse nirises; siis võttis ta endal seljast kahe-värvilise pealiskuue; ta paremas käes nähti pikkadest valgetest läikivatest sõlmilistest keeltest punutud metallist küünekestega peent piitsa. Vasaku käega kooris ta parema käe särgikäise hooletult kuni kaenlaauguni üles.