Tiit Lauk humanitaar
hoos, Soome ja Venemaale olid esimesed impulsid samuti saabunud ja elava tähelepanu
pälvinud, Lätis aga valitses džässi suhtes veel äraootav-tõrjuv hoiak.
Kuigi otsetee Lääne-Euroopast Eestisse käis läbi Leedu ja Poola, ning nagu eespool mainitud,
kasutasid varieteeartistid seda aktiivselt, liikus džässialane info rohkem Skandinaavia kaudu.
Selle kinnituseks on fakt, et kuigi Poola dateeris oma esimese jazzbändi tekke 1923. aastal
(Piechnat 1996: 7), ei mõjutanud see Balti riikide tantsumuusikat mingil määral. Enamgi veel
– lähinaaber Leedu, kellega Poolal on ajalooliselt ülitihedad sidemed, ei tähelda sellealast
aktiivsust enne II maailmasõda. Leedu džässiajakirjanik ja raadiotoimetaja Darius Uzkuraitis
mainib oma artiklis “Lithuania before & after Ganelin” ajakirjas Jazz Changes (Uzkuraitis
1996: 12), et tollase Leedu pealinna Kaunase restoranides küll mängiti mõningaid džässilikke
annaabi.ee 
