Igatsen maale kus on rahu ja vaikust
õues. Aeg kulus nii kiiresti tehes kõiksuguseid vägitegusid, näiteks
püüdsime ojast vähke ja ronisime võidu tuhamäest üles, et hiljem
pepupeal alla lasta. Kuigi tegelesin pidevalt enda elu põnevaks
tegemisega, oli tol ajal rahu ja vaikust siin küllaga. Mis küll muutus?
Üha enam inimesi hakkas otsima sellist elu nagu minu pere ehk
meie naabruskond ehitati erinevaid maju täis. Kuigi elame ikka oja
kaldal ning maja kõrval on mets ja naabreid ei huvita, kas käin
pidzaamas aias ringi või ei, muutus elu minu jaoks.
Nüüd tunnen puudust sellest nö maaelust. Maaelu all mõtlen ma
kruusateid, vastu jalutavaid tuttavaid inimesi ehk kõik tunnevad
kõiki, naabrilaste hüüdeid ning linnulaulu. Isegi üle aia elav pere,
kelle juurest igal hommikul kell seitse võis kuulda kuke kiremist ning
kanade õiendamist ning, kelle juurest igal nädalalõpul sai restitäie
mune toodud, tegi loomade pidamisega paar aastat tagasi lõpparve.
annaabi.ee 
