Essee: Albert Camus "Katk"
organiseerima vabatahtlike rühmi, kes arste abistavad. Ometigi võitluses
katkuga Tarrou sureb. Tarrou jagab sama arvamust Rieux’ga, kes leiab, et
Jumala kavatsuste üle juurdlemise asemel tuleb võidelda inimese eest just
nüüd ja praegu. Igasugune ükskõiksus on kuritegu.
Võib öelda, et teos lõppeb nii õnnelikult kui õnnetult. Katk taandus lõpuks,
linnaväravad avati. Inimesed said jälle näha oma lähedasi, kõik olid
pidutsemismeeleolus. Kõik näis justkui nii nagu varem, kuid ometi oli miski
jäädavalt teisiti. Kui doktor Rieux kaotas Tarrou, tundis ta, et ta jäi
kaotajaks, rahu tema enesele pole enam kunagi võimalik. Orani linn võitles
end katkust vabaks, kuid tegelikult jääb õhku teadmine, et katkupisik ei
sure ega kao iialgi.