Muusikas on esikohal rütm (oluline tantsitavus), lood on tempokad ja energilised ning 4/4 taktimõõdus. Helipildis on tuntavalt kuulda pillidest basstrummi ja basskitarri sünkroonsus ning mängustiil on funk'ilik. Pillidest kasutatakse lisaks tavapärasele rock- bändi koosseisule mitmesuguseid klahvpille ka elektroonilisi ning sageli rikastavad kõlavärvi ka keel- ja vaskpillid. Laulude sõnum ja temaatika ulatub argimuredest romantika ja pidutsemiseni. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt
2.10 Disko Disko sündis USA-s 1970. aastate alguses, kasvades välja Tamala Mowtowni soulist ja funkist. Diskomuusikat hakati esitama helikandjatelt. Diskomuusikas on esikohal rütm, lood on energilised, temopkad ja 4/4 taktimõõdus. Helipildis tungivad esile bassitrumm ja kitarr, mis mängivad sünkroonis funkilikult. Lisaks tavapärastele rokkbändi koosseisu kuuluvatele pillidele kasutatakse ka mitmesuguseid klahv-, keel- ja vaskpille. Laulude temaatika on argimuredest romantika ja pidutsemiseni. Diskol on mitmeid erinevaid harusid: funk disco, rock disco, country disko jm. Popmuusika stiilidest on disko kõige paindlikum kohalike traditsioonide peegeldaja ja seega pakuvad erinevate maade diskolood väga erinevaid kõlamaastike. Tuntuimad esitajad on The Village People, Boney M, Modern Talking, The Bee Gees; solistidest Gloria Gaynor, Donna Summer jpt. (Skuin jt 2007 lk 168) 2.11 Hiphop Hiphop on nüüdisaegne muusika- ja tantsustiil, mis on segu afroameerika
annaabi.ee 
