Nietzsche - Zarathustra eeskõne
Kaasloojaid otsib Zarathustra, kaaspõimajaid ning kaaspidus-tajaid otsib Zarathustra: mis
tegemist on tal karjade, karjaste ja korjustega!
Ja sina, mu esimene kaaslane, hüvasti! Hästi matsin sind õõn-sasse puusse, hästi peitsin sind
huntide eest varjule.
Aga ma lahkun sust, aeg on möödas. Koidu ja koidu vahel tõu¬sis mulle uus tõde.
Ei ma pea olema karjane ega surnumatja. Ei iialgi enam taha ma kõnelda rahvaga: viimne kord
kõnelesin surnule.
Loojate, põimajate, pidustajatega tahan nüüd seltsida: viker-kaart tahan neile näidata ja kõiki
üliinimese astmeid.
Üksiklasile laulan oma laulu ja kaksiklasile; ja kel veel kõrvad on kuulda kuulmatut, selle
südame tahan ma raskeks teha oma õnnega.
Oma eesmärgi poole tahan ma minna ja ma käin oma käimist; hüpata tahan ma üle kahklejaist
ja kõhklejaist. Nii olgu minu astumine nende kustumine.**
* Algkeeles sõnamäng: den Brecher, den Verbrecher. Redigeerija märkus. ** Sõnamäng: Gang
- Untergang. Red
annaabi.ee 
