12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused
juhuluulest. Sellekohane harrastus hakkas Eestis, peamiselt Tallinnas ja Tartus, levima
17.sajandi esimesel poolel. Seoses ülikooli, gümnaasiumide, trükikodade asutamisega kujunes
rida haritlaskoondisi, kus luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati
Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda püüti viljelda eri keeltes: saksa, rootsi,
ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Nii et eesti keelgi oli pääsenud sakste
pidusaalidesse.
Idee oli uudne ja huvitav: kas ei võiks talupoegade ja teenijate kõnet lõbu pärast riimida ja
eesti keele kõla värsimõõtude mängus perekondlikel sündmustel esitada. Nii hakkasidki
pidustustel, pulmades, varrudel, aga ka matustel – mitmesugustel juhtudel – kõlama
eestikeelsed värsid. Siit nimigi – juhuluuletused. Paraku ei ulatunud need „sakste“
pidusaalidest kaugemale ega jõudnud pärisrahva kuuldekaugusesse.