Eesti esimene üldlaulupidu
Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks
loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid. Kokku sai ta 822 lauljat ja 56
puhkpillimängijat, kokku seega 878 peolist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11).
Pidu algas pihta 18.juunil. Hommikul kell 6 helisesid kirikukellad ka kirikutornidest kõlasid peole
saabunud puhkpilliorkestrilt äratusmänguna koraalid. Kolm tundi hiljem kõlasid taas kirikukellad.
Nii anti lauljatele märku pidurongi kogunemiseks (Hillar, Hillar 1994:13).
Laulupeo jooksul liiguti väga palju rongkäiguna. Läbitud maa polnud sugugi pikk, kuid rongkäik
kuulub laulupeo juurde ja teeb selle pidulikumaks.
Koguneti Tähe tänaval Vanemuise seltsi üürimaja juures. Tänav oli kaskedega ja maja lippudega
kaunistatud. Kaunistatud oli ka raekoda, tähetorn, ja kesklinna eramajad (Hillar, Hillar 1994:13). Ka
kirikukellad ja kaunistused andsid peole särtsu juurde ning tegid selle uhkemaks. Lehvivad lipud
annaabi.ee 
