toru abil pidevalt ühendatud lähedal paikneva III haru suruõhupaagiga. Ava (4) on ühenduses seisupiduri kraaniga ja ava (2) vedruakud Sellel on kujutatud kiirendusklappi seisupiduri täieliku pidurduse asendis. Kolvipealsest ruumist on suruõhk välja lastud. Kolb paikneb ülemises asendis, sisselaskeklapp on suletud ja väljalaskeava avatud. Suruõhk väljub vedruakude silindritest välisõhuava (3) kaudu ja vedrude jõu mõjul on pidurimehanismid rakendunud. Kolvi pealt saab seisupiduri kraani abil suruõhku välja lasta ka sujuvalt. Proportsionaalselt väheneb rõhk vedruakude silindrites ja sõiduk pidurdab sellele vastavalt. Käsipiduri kraani käepideme pööramisel sõiduasendisse siseneb avast (4) kolvipealsesse ruumi suruõhk, kolb liigub alla, väljalaskeava sulgub ja avaneb sisselaskeklapp ning suruõhk pääseb avast (1) ava (2) kaudu vedruakude silindritesse. Vedrud surutakse kokku ja rataste pidurimehanismid on sõiduasendis
seisneb tagarataste töösilindritele mõjuva vedeliku rõhu reguleemises ja seeläbi tagatelje rataste pidurdusjõu vähendamises. Seoses sellega, et pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, toob tagateljel kaalu vähenemine kaasa võimaliku pidurdusjõu vähenemise (koormatakse rohkem esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi
annaabi.ee 
