Pidurid spiker
ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest
tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi
teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid,
vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid:
amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu,
pidurimehanism, sltuva vedrustuse puhul tagasilla (pealekande ja diferensiaaliga), esisilla tala
mass.Vedrustatud mass: kere+kik sinna klge kinnitatud detailid(va. vedrustuse detailid). Sltuv
vedrustus- sama silla rataste vertikkalsihilised liikumised on ksteisest sltuvad. Vedrustuste liigitus:
elastse elemendi phjal (kummipatjadega-, keerd-, leht-, vnde-, pneumo-, hdropneumovedrustus);
suunavate llide geomeetriast lhtudes (piki-, pikihoobadega, pikitalaga-, multilink-, MacPhersoni tpi
vedrustus).
annaabi.ee 
