Talupoegade elu Eestis keskajal
Mehed kandsid suve ajal linasest riidest särki ja pükse, naised aga pikka valget särki,
mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske.
Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki
vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või
kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki.
Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste
piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk-
kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik
linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil
jakki ja pikk-kuube, mis oli kirivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja
sokid. Tavaliseks peakatteks oli jämedast vildist vormitud kaabu
annaabi.ee 
