kindel valitsemine ebaühtlaselt kandval kooriklumel, kus näiteks mäel ja nõlval kannab, mäe jalamil aga vajub läbi. Sellises olukorras tuleb väljaseadeasendit korduvalt harjutada. 3.7. PIDURDUSVIISID Pidurdusviise õpeteakse siis, kui kiirusekartus on kõrvaldatud ja laskumistehnika küllaldaselt omandatud. Enneaegne ja rohke pidurdamise harjutamine võib takistada laskumiste õpetamist ning muuta pidurdamise kahjulikuks harjumuseks ka väikestel laskumistel ja kiirustel. Pidurdusviiside õpetamine on ühtlasi juurdeviivaks harjutuseks pööretele. 3.7.1. Sahkpidurdus. See seisneb laskumisasendi kõrgendamise ja madaldamisega suusakandade lahkuviimises ja võrdselt koormatud suuskade sujuvas kantimises kere samaaegsa sirutamisega. Seda pidurdusviisi on kõige sobivam kasutada otselaskumisel pehma lumekihiga kõval aluslumel aeglasel ja keskmisel kiirusel. Juurdeviivad harjutused: - Paigal sahkasend kantimata suuskadel, sujuv üleminek suuskade sisekantidele.
.. on võimalik muuta mootori pöörlemissuunda, kuid koormusvool ja pöördemoment jäävad ühesuunaliseks, nagu näitab joonis 1.3, d. Seega võib alaldi töötada pinge-voolutasandi kahes kvadrandis, kusjuures esimeses kvadrandis on tegemist alalditalitlusega ning neljandas vahelditalitlusega. Seetõttu on antud alaldi kahekvadrandiline muundur (joonis 1.3, e). Kuna muunduri väljundvool ei saa muutuda negatiivseks, on ajami juhtsignaalide ja pidurdusviiside kasutamine piiratud. Vahelditalitluse korral kasutatakse tüürnurga mõiste asemel sageli eelnemisnurga mõistet, mis täiendab väärtust 180o-ni. Seda nurka tähistatakse tavaliselt tähega (joonis 1.3, d). Sel juhul: + = cos = - cos Nelja dioodi või türistoriga täisperioodalaldit, mis on toodud joonisel 1.2, d, nimetatakse ühefaasiliseks sildalaldiks (B2)