protsessid tekitavad tlruutrduri ja mootori įiherrduskaabļis mahtuvuslikku voolu. tnis koorrriab nil sagedusmuundurit kui ka toitevõrktr. Vooltr tttgevus sõltub nruunduri puĮsilaius- rnociulatsiooni sagedusest ja kaabli nraļrtuvusest. Viirnarre sõltub kaabļi tüübist, isoļatsioorrirrraterjalist. varjestusest kaabli pikkusest ja selle paigalciusviisist. Riilrmaajanii puhui on otsĮĮStava tähtsusega nrootoreid įįherrcįavate kaablite kogupikkus. Pidurdustakisti valik. Pidurdustalitluses töötava sagedusttruuncuri puhr-rl kasutatakse liig-ce pidurdusenergia hajutamiseks pooljuhthilitiga kommuteeritavat pidurdustakistit (vt. 5. ptk.). Pidurilüliti koos pidurdustakistiga lüļitatakse rõöbiti alalispinge valrelüliga nirrg t'akettdatakse tööle julrul, kui vahelüli alalispinge kasvab teatud läviväär1trseni. Sisseļülitatird pidurdustakisti ļrajutab muutrdttri vaļrelįįli energiat ja alandab koirdensaatori pirrget. Kestva pidurdrisprotsessi
24 Eelnimetatud probleemide lahenduseks võib olla transistoralaldi (aktiivalaldi) kasutamine. Sõltuvalt transistoride lülitusjärjekorrast võib selline sagedusmuundur (joonis 1.24) energiat üle kanda mõlemas suunas. Alaldi skeem on sarnane sõltumatu vaheldi skeemiga, kuid talitleb nagu võrguga sünkroniseeritud muundur. Mootori talitluses, kui koormus saab elektrienergiat võrgust juhib transistoralaldi voolu läbi dioodide, aga vahelditalitluses läbi transistoride. Pidurdustalitluses läheb vaheldi üle alalditalitlusse, juhtides voolu läbi dioodide, aga alaldi läheb üle vaheldi talitlusse, juhtides voolu läbi transistoride. Selle lülituse eeliseks on paindlik mõlemasuunaline energia ülekanne koormusesse ning koormusest tagasi toitevõrku. Lihtne energia tagastus toitevõrku saadakse sümmeetrilise ahelaga, võimsusteguri juhtimisega positiivses ja negatiivses piirkonnas ning laia sagedusvahemikuga all- ja ülalpool võrgusagedust
annaabi.ee 
