erinevad pingelangud ning pikema kaabliga įilrendatud mootor jääb alaergutatuks. Selle tulemusena nrootori moment vžįheneb. 8.4 Muud ajami valikuga seotud probleemid Tõstemasinad. Tõstemasitra parameetrid määravad sagedusmuunduri võinrsuse. kusjuures tuleb arvestada, et tõstemasin eeldab rrn. 4-kvadrandilist (rekuperatiivpidurdusega) ajamit, rrriļle jaoks on valitud tsükliliseks koot'nruseks sobivad pidurdustakistid. TavaĮiselt kasutatakse tõstemehhanisttlides reduktormootoritega ajameid, nriļle talitļus otl määratud rnaksinraalsagedusega "I0 HZ, kli fo5ķ;: 50 Hz ja .[,, ,nt eļcįį: .fn Ī?ļooįor: -50 Hz. Seejuures suureneb reduktori siserrdkiirus 1,4 korda ning rrõutava ''räljundkiiruse saarrriseks ttrleb kasutada ka vastava ülekandearwga reduktorit. Nendel tingirrrustel ei kaliarre ka mootori väherldatud väljatugevusega talitlusel (50...70 Hz) ajarni moment alla ninriväättust, sest
vahelditest toidetavaga, kuna siin puuduvad lühikese tööeaga massiivsed induktiivsused (drosselid, reaktorid), võimalikud on mõlemasuunaline energiavoog, siinuselised sisend-ja väljundvoolud ning reguleeritav võimsustegur. Lisaks sellele soovitatakse maatriksmuundurit kasutada kõrgetemperatuurilistes ja kriitilise võimsuse/kaalu suhtega rakendustes pooljuhtlülitite suure integratsiooniastme ja kõrge töökindluse tõttu. Pidurdustakistid pole antud muunduris vajalikud, kuna pidurdusel tekkiva energiavoo saab suunata tagasi toitevõrku. Kuid siiski, 43 võrreldes traditsiooniliste muunduritega, pole maatriksmuundurid leidnud laialdast kasutamist elektriajamite toiteallikatena lülitite suhteliselt komplitseeritud teostuse ja keeruka juhtimissüsteemi tõttu. Muunduri mittelineaarsused koos anduri hälvetega võivad ebasoodsalt
annaabi.ee 
