ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades.
pöörlemissuunale vastavasse asendisse. Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks pidurdusreleedest (vt ka p. 1.3.4) ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kui kiirenduskontaktorid KM3 ja KM4. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevad ja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankru- ahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA1 ja KA2, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM3 ja KM4 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdus-
annaabi.ee 
