Motivatsioonipsühholoogia konspekt
Ärevusevastased ravimid
Tugeva ärevuse all arvatakse kannatavat 7 % USA elanikkonnast (Katz, 1990). Asjade selline seis on tinginud huvi ärevusevastaste
ravimite loomiseks. Bensodiasepiinide hulgast on tuntud ärevuseravimiteks kloordiasepoksiid (Librium) ja diasepaam (Valium).
Lisaks ärevuse alandamisele toimivad need rahustitena ja omavad lihaseid lõdvestavaid ning krampidevastaseid mõjusid.
On üksmeel selles osas, et bensodiasepiinide mõju tuleneb GABA-st, sünaptilist ülekannet pidurdavast virgatsainest. GABA
retseptoritega sidumisvõime suureneb bensodiasepiinide juuresolekul. Teisiti öeldes sõltub GABA tõhusus bensodiasepiini
olemasolust. Järgnevalt avavad GABA retseptorid kloori ioonkanalid, mille tulemusena mitmes olulises ajupiirkonnas neuronite
aktiivsus alaneb (Dykstra, 1992) ja tulemuseks on BIS-i aktiivsuse langus ehk käitumusliku pidurduse "lahtipidurdamine".
Eeldatakse, et keha tekitab ka endogeenseid diasepiine, ehkki neid veel ei tunta.