õiguspsühholoogia
reetvaid indikaatoreid ja suurendada enda esinemise tõepärasust). Kuid võimalikult "normaalne, tavapärane" välja näha pole
sugugi lihtne, sest tuleb alla suruda emotsioonid ning teada, kuidas näida normaalne. Teoreetiliselt on näiteks nägu kergem
kontrollida kui keha. Samas pole see sugugi lihtne mikroväljenduste puhul. Seetõttu võivad valetajad üritada teha varem
plaanitsetud kehaliigutusi, mis ei ole spontaansed ning viivad rigiidsuse (jäikuse) ja pidurdatuseni. Sarnaselt näole antakse
informatsiooni edasi häälega, mis peaks hästi olema kontrollitav. Tegelikult on selgunud, et mingitel põhjustel ei suuda
enamik inimesi oma hääle tooni sugugi nii edukalt kontrollida kui näoilmet (Ekman, 1981).
Ilmneb, et ülalnimetatud kolm erinevat lähenemist eeldavad valetamise puhul erinevat käitumist. Kuidas aga juhtub tavaliselt,
sellele ei saagi ühetähenduslikult vastata