Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva. 1957 välja kuulutatud Eisenhoweri doktriini kohaselt tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. President Kennedy ajal tuli jälle uus välispoliitiline põhimõte – paindlik reageerimine.
Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva. 1957 välja kuulutatud Eisenhoweri doktriini kohaselt tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. President Kennedy ajal tuli jälle uus välispoliitiline põhimõte – paindlik reageerimine.