· 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi
Õiglane kurss tõotati reformide jätkamist uue kursi vaimus. Edaspidi süvenes kriitika Trumani välispoliitika aadressil. 1952 aastal loobus Truman uuesti kandideerimast. 1952 aasta presidendivalimised võitis vabariikliku partei kandidaat kindral Dwight Eisenhower. Asepresidendiks sai Richard Nixon. Eisenhower lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata tugevat kätt ja lõpetada Korea sõda. Vabariiklased ütlesid, et nad asendavad pidurdamisdoktriini tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Riigisekretär Dulles kinnitas 1954 aastal kommunistlikku agressiooni peatamiseks on USA valmis kasutama ka tuumarelva. Et vajaduse korral suudetaks anda otsustav vastulöök ka otse NSV Liidule endale hakati laiendama strateegilist lennuväge. Kommunismi käest kedagi ei vabastatud ja tegelikkuses oli vabariiklaste välispoliitika pidurdamisdoktriini jätk. Oluliselt ei muutunud ka sisepoliitika